Vaktsiinid

Vaktsiine kasutatakse teatud haigustele vastupanuvõime (immuunsuse) tugevdamiseks. Tavaliselt sisaldab vaktsiin toimeainet, mis sarnaneb haigusttekitava viiruse/bakteriga ja sageli valmistatakse see vastava viiruse/bakteri nõrgestatud või surmatud vormist. Vaktsiin stimuleerib organismi immuunsüsteemi haigust ära tundma ja selle vastu antikehi tootma.1 Toodetud antikehad jäävad organismi ja kui haigustekitaja kunagi hiljem peaks organismi sattuma, tunnevad selle ära ega lase haigusel tekkida. 

Vaktsineerimise abil immuniseerimine on olemasolevatest tervishoiualastest sekkumisviisidest kõige kulutõhusam. See hoiab kogu maailmas ära nakkushaiguste puhanguid2 ja säästab igal aastal 2–3 miljonit elu. See arv võiks olla veelgi suurem, kui ülemaailmne vaktsineerimistega hõlmatus paraneks (praegu on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritute osakaal 86%).3 

Eestis vaktsineeritakse kõiki lapsi riikliku immuniseerimiskava järgi kaitseks B-hepatiidi, difteeria, teetanuse, BCG (Bacillus Calmette–Guérin), rotaviiruse, läkaköha, HiB (Haemophilus Influenzae tpüüp b), mumpsi, leetrite, punetiste ja inimese papilloomviiruse vastu.4 Täiskasvanutel kasutatakse kõige sagedamini gripi- ja reisivaktsiine (näiteks kollapalavik, kõhutüüfus ja A-hepatiit).5 Vanemaealisi täiskasvanuid (vanuses 65+) soovitatakse sageli vaktsineerida gripi ja pneumokokknakkuse vastu.6 

Sanofi on pidevas võitluses haiguste vastu ja selles võitluses on ühed tähtsaimad relvad vaktsiinid.


1 http://www.who.int/topics/vaccines/en/
http://www.who.int/features/factfiles/immunization/en/
3 http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs378/en/
4 http://www.vaktsineeri.ee/riiklik-immuniseerimiskava.html

5 http://www.nhs.uk/conditions/travel-vaccinations/