Hulgiskleroos ehk sclerosis multiplex (MS)



Hulgiskleroos (ld sclerosis multiplex, SM) on üks sagedamini esinevaid pikaajalisi autoimmuunhaigusi, mis kahjustab kesknärvisüsteemi (pea- ja seljaaju) ning põhjustab puuet. See algab peamiselt 20–40 aasta vanustel inimestel.

Haigus on seotud müeliini hävimisega. Müeliinist koosneb kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismi vahelisi signaale vahendavaid närvikiudusid ümbritsev tupp. Kui müeliintupp on kahjustatud, siis signaalide ülekanne häirub ja tekivad sümptomid, nagu tuimus, väsimus, nägemisprobleemid ja koordinatsioonihäired. Kuna see haigus avaldub inimestel erinevalt ja ei ole olemas kindlaid sümptomeid ega ühte analüüsi, mis võimaldaks kindlaks teha, kas inimesel on SM või mitte, siis võib diagnoosimine aega võtta.1

Euroopas on sclerosis multiplex ligikaudu 700 000 inimesel2 ja Eestis umbes 1300 inimesel elanikkonnast.

Tänapäeval ei osata SM-i veel välja ravida, aga sümptomitega toimetulekuks ja haiguse progresseerumise aeglustamiseks on kolm üldist meetodit:

  1. ägenemiste ravi;
  2. spetsiifiliste sümptomite ravi;
  3. ägenemiste arvu vähendav ravi.3
  4. SM-iga inimeste jaoks on olemas abivahendid igapäevaelus kasutamiseks, mis võivad aidata muuta haigusse suhtumist. See omakorda võib haiguse kulgu positiivselt mõjutada. Mõned asjad, millest võib abi olla, on näiteks liikumine, head toitumisharjumused, üldine aktiivne hoiak ja sotsiaalne suhtlemine.

    Sanofi tegeleb üha rohkem SM-i alaste uuringutega, keskendudes selliste ravimite väljatöötamisele, mis mitte ainult ei pidurdaks haigust, vaid parandaksid ka juba tekkinud kahjustused. 

1 http://www.nationalmssociety.org/Symptoms-Diagnosis/Diagnosing-MS
2 http://www.emsp.org/about-ms/
3 http://www.nhs.uk/conditions/multiple-sclerosis/treatment/