Diabeet

Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline haigus, mis avaldub häirunud insuliinitasakaalu tõttu suurenenud veresuhkru väärtustes (vere glükoosisisaldus). Organismis on automaatne insuliiniregulatsioon, mis olenevalt meie toidust ja eluviisist reageerib vere suhkrusisaldusele.

Diabeedi korral automaatne regulatsioon enam ei toimi ja insuliini tootmine võib ohtlikul määral väheneda või tekib insuliinresistentsus – organismi koed ei reageeri tavapärasel moel insuliinile. Pikka aega kõrgena püsiv vere glükoosisisaldus võib viia raskete terviseprobleemide kujunemiseni. Rahvusvahelistel andmetel sureb vere liiga kõrge glükoosisisalduse tõttu igal aastal umbes 3,4 miljonit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kahekordistub see arv 2030. aastaks.2
Diabeedi tüübid on erinevad3

1. tüüpi diabeet

On tavaliselt põhjustatud autoimmuunsest reaktsioonist, mille korral organismi kaitsesüsteem ründab insuliini tootvaid rakke põhjustel, millest me veel täielikult aru ei saa. 1. tüüpi diabeediga inimeste organism toodab insuliini väga vähe või üldse mitte, seepärast on nad oma veresuhkru reguleerimisel sõltuvad insuliinisüstidest. Insuliini lisaks manustamata 1. tüüpi diabeediga inimesed ellu ei jää.

2. tüüpi diabeet

Moodustab vähemalt 90% kõigist diabeedijuhtudest. Sellele tüübile on iseloomulik insuliinresistentsus ja/või suhteline insuliinivaegus. 2. tüüpi diabeediga inimene ei pruugi aastaid oma haigusest teadlik olla. Haigus on sageli seotud rasvumuse/ülekaalulisusega, mis võib põhjustada insuliinresistentsust ja viia kõrgenenud glükoosisisalduseni veres. Tihti on 2. tüüpi diabeediga inimestel võimalik alguses oma haigusega toime tulla füüsilise aktiivsuse ja dieedi abil. Ent aja möödudes vajab enamik neist siiski suukaudseid ravimeid ja/või insuliini.

Gestatsioonidiabeet (rasedusaegne suhkurtõbi)

On diabeedi vorm, mille korral vere glükoosisisaldus on normist suurem raseduse ajal. Maailmas tekib see ühel rasedal 25-st ja võib põhjustada tüsistusi nii emal kui ka lapsel.

Diabeedi ehk suhkurtõvega elav inimene saab insuliinisisaldust normis hoida ja tavapärast elu elada, harides ennast haiguse osas, ravides seda korralikult ja pidades kinni tervislikust eluviisist.

Praegu on diabeet ligikaudu kümnel protsendil (ehk 60 miljonil inimesel) Euroopa elanikkonnast ja see arv kasvab, peamiselt rasvumuse, vähese liikumise ja ebatervisliku toitumise tõttu.4

Diabeedi kohta saate rohkem lugeda aadressil Diabeet.ee


2 http://www.euro.who.int/en/health-topics/noncommunicable-diseases/diabetes/data-and-statistics
3 https://www.idf.org/about-diabetes/what-is-diabetes.html#content_5
4 Ibid