Atoopiline dermatiit

Atoopiline dermatiit, mida nimetatakse ka atoopiliseks ekseemiks, on sageli esinev krooniline nahahaigus, mis põhjustab naha sügelust, punetust, kuivust ja lõhenemist. Kõige sagedamini esineb seda lastel. Umbes 20%-l lastest tekivad mingil ajal lapseeas selle haiguse sümptomid, ligikaudu 75% neist kasvab sellest hiljem välja. Atoopiline dermatiit tekib sageli seoses toiduallergiaga. Atoopilise dermatiidiga inimestel on suurem risk teiste atoopiliste haiguste, näiteks astma või heinapalaviku (õietolmuallergia) tekkeks.

Atoopiline dermatiit avaldub erinevalt – mõnel inimesel on nahal vaid väikesed kuivad ja sügelevad laigud, teisel aga võib nahk olla põletikuline üle kogu keha. Kõige sagedamini on atoopilise dermatiidi nähud kätel, küünarliigeste, põlvede ja hüppeliigeste piirkonnas ning kaelal ja näol, kuid võivad tekkida ka teistesse kehapiirkondadesse.

Atoopilise dermatiidi sümptomid ei pruugi alati märgatavad olla, sest need võivad vahepeal olla „uinuvas“ olekus ja aeg-ajalt ägeneda. Peale selle, et atoopiline dermatiit tekitab inimesele füüsilisi vaevusi, tunnevad paljud, et see mõjutab negatiivselt ka nende isiklikku ja tööelu.

Praegu ei osata atoopilist dermatiiti välja ravida, kuid on ravimeetodeid, mis aitavad sümptomid kontrolli all hoida ja nendega toime tulla. Need on:

  • niisutavad kreemid, mida nimetatakse emollientideks ehk pehmendavateks vahenditeks (vähendavad naha kuivamist);
  • paiksed kortikosteroidid ehk hormoonid (vähendavad turset, punetust ja sügelust);
  • enesehooldus, mis tähendab kratsimise vähendamist ja vallandavate tegurite vältimist.4
Sanofi Genzyme ja Regeneron tegelevad intensiivselt dermatoloogiaalase teadustööga, et leida võimalusi raske atoopilise dermatiidiga patsientide abistamiseks.